Esimene laine käis üle pea ära! Kurnav oli! Nüüd saab korra taas kopsud õhku täis tõmmata ja ringi vaadata. Ent mis taamalt paistab? Järgmine laine! Surfarina tean, et pead võtma laine ise, või muidu võtab laine sinu. Kas selle võtmiseks on mul veel jõudu, energiat, motivatsiooni? Kuidas oma seisundit hinnata?
Oma postituses Märgid meeskonna vastupidavuse langusest kirjutasin, kuidas kolleegide stressitaset jälgida. Huvitav on aga see, et iseenda pingeseiundit me sageli tähele ei pane. Eriti kui pinge on kasvanud pikema aja jooksul. Kuidagi harjume sellega ära. Ütleme endale, et kõik saavad ju hakkama, miks siis mina ei saa. Ja saamegi! Me anname endast parima. Ja siis anname veel. Ja siis veel. Mingil hetkel teeme seda juba nö varuakude energia toel. Sisimas tundes, et need energiavarud pole lõputud ja lootes et kohe kohe läheb lihtsamaks.
Selleks et mitte lasta järgmisel lainel ennast võtta, tuleb vähemasti osa oma tähelepanu lainelt ära võtta. Suunata see enda suunas ja hakata märkama, kuidas minu endaga lood on. Võiks öelda isegi, et teadlikult skanneerima ennast - kord päevas näiteks. Kas oled märganud enda juures mõnda järgnevast loetelust?:
- mõtled ja muretsed sageli ülesannete, tähtaegade ja aruannete pärast,
- tunned pidevat survet paremateks tulemusteks ja sinu tööga rahulolu on madal või puudub üldse,
- sagenenud on nö egoprobleemid ning kokkupõrked teiste juhtidega,
- kasvanud on ärevus ja negatiivne foon sisemaailmas,
- sul on järjest rohkem töötunde nädalas, mis kokkuvõttes vähendab aega meeldivateks vabaaja tegevusteks,
- ülesannete nimekirjad kasvavad üha pikemateks,
- mälust enam ei piisa ja oled hakanud kõike märkmikusse üles kirjutama,
- juhina oled tõredama suhtlemisega, või vastupidi, hoopis märksa vähem kättesaadav,
- unustad sagededamini vastutulijatele tere öelda, kuna oled oma mõtetes.
Kui vastasid mitmele JAH, siis võib see olla märk et sinu stressitase on hakanud kasvama ning see kurnab sinu energiataset.
Võrdle oma enesetunnet kolme-nelja kuu tagusega! Kas oled märganud?:
- raskusi keskendumisega, mõtted hajuvad kergemini,
- tegeled vähem nende asjadega, mis sulle varemalt väga meeldisid,
- tunned tuleviku suhtes mõningast lootusetust,
- tunned, et ei vaja teistega suhtlust enam nii palju, eelistad omaette olemist,
- oled (vahel endalegi üllatusena) ärrituv, vahel isegi vihastad,
- uni on rahutu ja sageli pole seda üldse,
- peale tööpäeva pole sul enam jaksu midagi teha,
- võtad kodukontori päeva selleks et vähem töötada.
Ka need on märgid, mis viitavad pinge kasvule ja vastupanuvõime vähenemisele.
Jagan ühe eneseanalüüsi tööriista veel. Hommikul ärkama hakates märka oma esimesi mõtteid, emotsionaalset fooni, motivatsiooni ja energiataset. Uuri neid minuti jooksul enne voodist tõusmist. Kuna alateadvus on sel hetkel meile tavapärasest paremini kätte saadav ja psühholoogilised kaitsemehhanismid veel täiel võimsusel ei tööta, on see suurepärane võimalus heita pilk sügavamale enesesse. Proovi ja vaata milline sina sel hetkel sulle vastu peegeldab? Kas oled oma selle seisundiga rahul ja sooviksid ka homme samasugusega ärgata? Või soovid hoopis midagi muuta?
Kui eelnev jutt sind ei kõnetanud või pani isegi muigama, on sinu pingetaluvus hetke olukorda arvestades piisavalt hea. Rõõmusta ja jaga oma häid toimetulekuoskusi ka teistega! Kui aga leidsid eelpool loetletust palju tuttavlikku, on pinge hakanud ilmselt sinu elukvaliteeti mõjutama. Võid sisimas ehk soovida, et olukord oleks lihtsam. Või et sinu toimetulekuoskused praegustes situatsioonides oleksid paremad. Igal juhul on ka sinul põhjust rõõmustada, sest olles teadlik elu aspektidest, millega sa rahul pole, on võimalik hakata neid muutma. Kahjuks paljud magavad selle märkamise koha maha, kus saaks ennast veel ise aidata (ilma meditisiini sekkumiseta). Lahendused on ju selleks olemas!
Kui tunned, et sooviksid rohkem teada, kuidas enda võimekust kasvatada järgmise laine võtmiseks, saan sind kindlasti aidata - näiteks läbi mentorluse või koolituse. Võta julgelt ühendust!
Kristjan Rotenberg
+372 510 9411 kristjan.rotenberg@espira.ee