top of page

KAS SINU TÖÖS TULEB ETTE

STRESSI TEKITAVAID OLUKORDI?

Kristjanit Rotenbergi eristab koolitajana eelkõige tugev kogemus isikliku ja meeskonna stressijuhtimise teemadega, järjepidev tehnikate praktiseerimine ja sellega seotud mõõdetavad positiivsed tulemused.

​

Ta on kogenud ise mida teeb krooniline stress ja kuidas sellega toime tulla. Ta on ka juhtinud tehase meeskonda läbi suurte muutuste ja töövõitude ning tegelenud teadlikult oma inimeste vaimse vastupidavuse toetamisega nendes protsessides.

i-rXcd5g4-X4.jpg

SIHTGRUPP:  

Inimesed, kes vajavad teadmisi enesejuhtimisest keerulistel ajaperioodidel.

​

TEEMAD:

  • Psühholoogilise vastupidavusvõime allikad

  • Märgid mis viitavad vastupidavuse nõrgenemisele

  • Aju toimimine ja kohanemisvõime

  • Enesejuhtimise ABC vastupidavuse arendamiseks

​

OODATAV TULEMUS:

  • Osalejad on saanud ülevaate pingetealuvust mõjutavatest aspektidest

  • Osalejad teavad millised on stressi sümptomid

  • Osalejad teavad mida räägib neuroteadus aju käitumisest pinge korral ja kuidas seda on võimalik mõjutada

  • Osalejad teavad lihtsaid nippe, kuidas oma vastupidavusvõimet arendama hakata

Anchor 1

TUTVUSTUS:
Väljakutsuvates oludes toimetulek nõuab vastupidavust. See aga on arendatav omadus mida same kasvatada läbi enesejuhtimise oskuste. Parema enesejuhtimise üheks oluliseks sammuks on minna oma käitumises automaatsete reageeringute pealt teadlike valikute peale. See eeldab oma tähelepanu hoidmist paralleelselt nii sise- kui välismaailmas toimuval. Suudame näiteks kergesti tajuda inimesi, kes viibivad meiega samas ruumis. Samuti on võimalik õppida pingutusteta tajuma seda, mis toimub meie sees või kuidas me reageerime. Kui osakad juba ennast jälgida ja märgata, tekib võimalus hakata ka ennst juhtima.

​

MAHT: 2h

SIHTGRUPP:  

Inimesed, kes vajavad teadmisi ja oskusi enesejuhtimiseks keerulisel ajaperioodil

​

TEEMAD:

  • Pingetaluvuse võime ja selle allikad.

  • Pinge erinevad vormid ja kuidas see meis avaldub.

  • Emotsionaalse intelligentsuse ja vastupidavusvõime seosed.

  • Neuroteaduse leiud eneseregulatsiooni oskuste kohta.

  • Eneseteadlikkus pingetaluvuse vundamendina.

  • Jõudu andvad sihid.

  • Suhete toetav mõju.

  • Terves kehas terve vaim.

  • Emotsionaalse tasakaalu saavutamine.

  • Mõttevead ja mõtete suunamine.

  • Harjumused muutuste mootorina.

​

KOOLITUSE LÄBINUD OSALEJA:

  • Oskab tuvastada stressi sümptomeid;

  • Teab, mis on psühholoogilist vastupidavust mõjutavad aspektid;

  • Teab, kuidas keerulistes olukordades ennast säästa;

  • Oskab oma mentaalseid seisundeid märgata ja mõjutada.

Anchor 2

TUTVUSTUS:
 

Pideva pinge, ärevuse ja stressiga elamine on suuresti muutunud sotsiaalseks normiks. See on nii tavaline, et sageli märkame sümptomeid alles siis, kui keha hakkab streikima või hommikul ei taha enam voodist välja tulla. Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta vaimse tervise uuringus öeldakse, et umbes 50% töötajatest tunnevad tööl stressi. Sellega kaasneb inimese alanenud loovus, madalam töövõime ja langenud pühendumine. Kui kogu aeg on kiire, nõudmised järjest kasvavad ja aega endale kipub väheks jääma, kahaneb suure tõenäosusega ka meie vastupanuvõime.

​

Hea uudis on see, et samuti nagu oleme oma ellu kutsunud raskused ja pinged, saame sinna kutsuda ka kerguse ja heaolu. See valik on igaühe käes, igal ajahetkel. Tehnikad selleks on lihtsad ja mitmed neist ka üldtuntud. Oma lihtsusega petavad nad meid mõnikord ära ning me ei taipa neid kasutada. Mõtleme, et keerulisele murele nagu pinged ja stress peab olema ka sama keeruline lahendus. Õnneks on asi lihtsam. Võti peitub hoopis selles, kuidas ja millal neid lihtsaid võtteid kasutada. Sellest lähemalt koolituses juttu teemegi.

​

Koolituse eesmärk on saada ülevaade psühholoogilise vastupidavuse võimest ning selle mõjutamise viisidest.

​

MAHT: 0,5 -1 PÄEV

SIHTGRUPP:  

Juhid ja teised kiires ning muutlikus töökeskkonnas töötavad inimesed, kes peavad oluliseks enda või oma meeskonna töövõime ja vastupidavuse arendamist.

​

TEEMAD:

  • Stress, ärevus, läbipõlemine 

  • Eneseteadlikkus ja selle arendamine

  • Enesejuhtimise valdkonnad ja tehnikad

  • Empaatia ja kontekstiteadlikkuse arendamine

  • Meeskonna töövõime juhtimise valdkonnad ja tehnikad

​

KOOLITUSE LÄBINUD OSALEJA:

  • teab, mis on stress ja selle sümptomid ning oskab neid tuvastada;

  • teab, mis on psühholoogiline vastupidavus ja selle peamised tehnikad;

  • teab, kuidas keerulistes olukordades ennast säästa;

  • oskab oma meeskonnas toimuvat paremini märgata ja mõista;

  • teab meeskonna vastupidavuse peamisi mõjureid ja oskab töövõimet mõjutada.

Anchor 3

TUTVUSTUS:

Psühholoogiline vastupidavus on võime kriiside ajal rahulikuks jääda, leida parimad lahendusviisid ning kaitsta end stressitekitajate negatiivse mõju eest. Koolitus aitab paremini mõista, mis on stress ja milliste vahenditega sellest ennast ja meeskonda välja tuua või seda vältida. Stressijuhtimise mõistmine aitab muuta nii isikliku kui ka meeskondliku emotsionaalse heaolu igapäevaelu osaks ning tõstab märgatavalt töösooritust.

 

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise uuringus öeldakse, et ca 50% töötajatest tunnevad tööl stressi. Tööandjale kaasneb sellega töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine, suur personalivoolavus, kvaliteediprobleemid ning sellest tulenevalt ka suuremad kulutused. Kui kogu aeg on kiire, nõudmised  järjest kasvavad ja aega endale kipub väheks jääma, kahaneb suure tõenäosusega ka töötaja psühholoogiline vastupanuvõime ja töö efektiivsus. 

 

Koolitusel käsitletakse teemasid emotsionaalse intelligentsuse (EQ) ja teadvustatud juhtimise (ik. mindful leadership) raamistike vaatevinklist: esmalt pean MÕISTMA ENNAST, et suuta ENNAST JUHTIDA; kui oskan ennast mõista ja juhtida, on lihtsam õppida MÕISTMA TEISI, et suuta TEISI JUHTIDA.

​

MAHT: 1-2 päeva

Loe, ka ühe tootmisettevõtte koolituskogemustest ja -mõjudest.

​

bottom of page