Search

Märgid meeskonna vastupidavuse langusest

Suuremate muutuste ajal on üheks inimeste toimetuleku mehhanismiks nö kogunenud reservenergia kasutamine. Läheme üle varuakudele. See töötab hästi lühiajalise väljakutse korral. Kui aga väljakutsuv periood kestab nädalaid või kuid, hakkab ka varuenergia vaikselt vähenema ning toimetulek muutub üha raskemaks. Läheneb krooniline stress ja töövõime langus. Seda protsessi õigel ajal teadvustades, on võimalik suurem kahju ära hoida. Kuidas märgata selliseid muutusi meeskonnas?


Kirjutasin artiklis Kuidas juhtida kaugtööl olevat meeskonda sellest, mida teha, et meeskonda võimalikult heas vormis hoida. Ent tegureid, mis meeskonna vastupidavust mõjutavad on mitmeid, ning kõik pole juhi mõjutatavad. Töö ja eraelu kokkusobitamine uues olukorras, kohanemis kiirus, teadmatuse aktsepteerimine, tuleviku kartus jne. Mis on siis need märgid meeskonna juures, mida tähele panna?

Kõige üldisemalt võiks öelda, et see on käitumise muutused. Pane tähele, millised on need kerged nihked tööõhkkonnas ja allhoovused inimeste olekus ning reageeringutes. Juhina eeldab see sinus tugeva empaatia ja konteksti tajumise võime olemasolu. Õnneks see on arendatav. Püüa lihtsalt märgata, oma kolleegi emotsionaalset fooni ja tajuda, millisena tema silme läbi olukord paistab? Milliseid sõnu ja hääletooni ta kasutab? Kas ta tunneb ennas mugavalt või ebamugavalt? On need asjad muutunud võrreldes varasemaga?


Unustamised ja pisivead võivad olla üheks selliseks käitumise muutuse märgiks. Mingid lihtsad asjad jäävad tegemata või hilinevad. Tekivad nö lohakusvead - näiteks kirjavead e-mailides või väiksemad hooletused töökeskkonnas. Ühesõnaga asjad, mis justkui ei oma suur tähtsust, kuid muutuvad üha sagedasemaks.


Distantseerumine on üks sagedasti alateadlikult kasutatav toimetuleku viis. Märka, kas kolleeg hilineb sagedamini või lühendab sagedamini tööpäevi. Kas ta suhtub oma tööülesannete tegemisse endise pühendumusega?

Kõne muutub pingetaluvuse vähenedes

sageli järsemaks ja sõnavara mahlakamaks. Muutub toon, kuidas omavahel suheldakse. Ka süütenöör on lühem ja ägestutakse kiiremini või siis olukordades, kus seda varem pole tehtud. Kasvada võib ka dramatiseerimine. Hinnangud olukordadele muutuvad mustvalgemaks. "Kõik on pekkis" võib olla üks neid iseloomulikke väljendeid.


Väljakutsuvates tööolukordades, kus varem püüti üksteist mõista, tekib asemele hoopis rohkem süüdistamist. Otsitakse süüdlasi, mitte põhjusi ja parim kaitse on rünnak. Kasvab mittemõistmine osakondade vahel. Koostöö halveneb. See omakorda viib juhtide kasvava töökoormuseni, eelkõige uute kerkivate probleemide lahendamise teemade tõttu.

Pikalt tunnetatud kõrge pinge periood hakkab avalduma ka kolleegide tervises. Mõnel hakkab kiirelt kasvama kaal. Mõnel lähevad silmaalused saabunud unetusest mustaks. Mõnel muutub juuste värv või lahkuvad need peast sootuks. Langeb ka immuunsus ja vastuvõtlikus haigustele kasvab. Märka sagedasemaid puudumisi ja haiguspäevade võtmist. Sageli tuuakse füüsiline tervis ettekäändeks vaimse ülepinge tõttu puhkuse vajamiseks.


Suured ja kiired muutused ning nendega kohanemine nõuavad meie meeskonnalt lisaenergiat. Hirmud ebaselge tuleviku ees koormavad mõtlemist. Sellest, kas kolleegide töövõime on endiselt hea ja kas nende vastupidavus pingele on piisav, on võimalik aru saada jälgides inimeste käitumise muutuseid.


Kui oled oma meeskonnas sellist dünaamikat märganud ja vajaksid kaasamõtlejat olukorra paremuse poole keeramiseks, võib Sulle abi olla minu mentorlusest.

VÕTA ÜHENDUST

+372 510 9411

  • LinkedIn Social Icon

LinkedIn