Search

STONERIDGE KASVATAB MEESKONNA VASTUPIDAVUST. KOOLITUSE KOGEMUSLUGU.

Updated: Feb 22

Tallinna külje all Laagris tegutsev elektroonikatootja Stoneridge Electronics korraldas ettevõtte 12 juhile neli kuud kestnud koolituse, et leevendada tööpingeid ja -stressi. Miks ja kuidas koolitus ette võeti ning millised olid tulemused?

Pinge võib tulemuslikkust nii tõsta kui langetada. Fotol Krstjan Rotenberg esinemas Tarneahelakonverentsil 2020.


Ilmselt on hea lugeja nõus, et vaimse tervisega seotud probleemid on meie ühiskonnas olnud pigem midagi liiga pehmet ja kerget, millega parema meelega üldse tegeleda ei tahaks. Paljude juhtide jaoks tööstuses ja teistes sektorites on see teema jäänud võõraks ja isegi ebaoluliseks. Samamoodi mõtles ka Stoneridge Electronicsi tehase juht Ardo Asperk, kui teda mullu ühele juhtide vaimset tervist puudutavale üritusele kutsuti.


Vaimne tervis on aga viimasel ajal haknud rambivalgusesse tõusma – sellest räägitakse konverentsidel ja kirjutatakse lehes. Õigusega. Tööstress või depressioon on samamoodi tervisemured, nagu on jalaluumurd või gripp. Stoneridge´i lugu on vaid üks näide sellest, et psühhosotsiaalsed mured esinevad ka tööstussektoris, aga neid on võimalik ennetada ja leevendada.


Muutused kasvatasid pinget


Umbes 300 töötajaga suurtehase juht Ardo Asperk tunnistab, et juhtide ja ka teiste töötajate vaimne heaolu on ettevõttes viimasel aastal aina rohkem fookuses. Seda peamiselt kahel põhjusel.


Mullu augustis liitus Stoneridge´i meeskonnaga uus töökeskkonnaspetsialist, kes juhtis kohe tähelepanu vajadusele kaardistada kontoriinimeste vaimse tervise riskid. Asperk selgitab, et töötervishoiu vaates oli toona olulisem risk näiteks see, kui keegi peaks oma sõrmed tootmises kuskile vahele jätma, aga vaimne tervis oli pigem tagaplaanil. „Kontoriinimeste 40 ületundi kuus ei olnud probleem,“ meenub talle möödunud suve lõpust.


Teine ja ehk veelgi tähelepanuväärsem põhjus oli aga pikalt kestnud juhtimiskultuuri muutus. Stoneridge on suur USA elektroonikatootja, millel on Euroopas kaks tehast – Eestis ja Rootsis. „Kui varem olime meie Euroopas väga tugevalt Rootsi juhtimise all, mis on pehme ja kaasav ning eestlase jaoks väga inimlik, siis korporatsiooni tsentraalse mõju suurenemise tõttu on USA kultuur nüüd väga tihedalt sisse tulnud,“ selgitab Asperk. Ta lisab, et tulemusjuhtimise puhul on esmatähtis just tulemused ja seetõttu tuleb ka rohkem pingutada. Seetõttu tekkis lisapinge ja kasvas töökoormus ning vaimne tervis hakkas kannatama.


Möödunud sügisel hakkaski tehase tööõhkkonda vaikselt imbuma teatav närvilisus. „Oli näha, et inimesed teevad tööd ja jooksevad, kuid tulemus ikka paremaks ei lähe,“ märkas Asperk toona.


Samamoodi tunneb ka tootmisjuht Tanel Tael, et ameerikalikku juhtimist on Eesti tehases järjest rohkem ja selline muutus tekitab meeskonnale lisapingeid.


Mis meeskonnas juhtus?


„Paljud juhid ja nende alluvad hakkasid väga palju tööd tegema omast ajast, et järjele jõuda. Stressitase oli kõrge ja seetõttu muutus tööülesannetele keskendumine järjest keerulisemaks. Ja kui ei suuda keskenduda, on lihtne ka vigu teha – seda tundsin talveperioodil,“ resümeerib tootmisjuht Tanel Tael.


Tael räägib, et samal ajal sai ta juurde ka vastutusrikkamaid ülesandeid ning uute töiste väljakutsete ja tekkinud lisapinge kõrval olid pooleli ka ülikooliõpingud. Seda kõike sai lõpuks kokku liiga palju ja silmitsi tuli seista tagajärgedega. Näiteks tekkisid olukorrad, kus tööülesande täitmise asemel jäi ta lihtsalt arvutiekraani põrnitsema. Põhjus oli lihtne: vähenenud keskendumisvõime.


Probleemiks sai ka eespool mainitud kasvav närvilisus. Tael tundis, et muutub närviliseks jube täiesti tühiste asjade peale. „Võib-olla ma isegi ei nähvanud [kellelegi], aga olin lihtsalt omaette tujust ära,“ meenutab ta. „Siis tekkisid vaikselt uneprobleemid – uni oli, aga magama ei jäänud. Ütlesin Ardole ka, et ma ei ole kuus aastat tööd unes näinud, aga nüüd ma näen. See oli minu jaoks äratuskell, et midagi on sassis.“


Samad mured hakkasid kimbutama ka Asperki ennast. „Ma ei maganud, aga mõtlesin, et küll läheb üle. Jah, läheb üle küll järgmiseks kuuks, aga siis tuleb ju tagasi,“ sõnab Asperk, kes teab nüüd hästi kui oluline on korralik uni. „Kui ööund ei ole, siis ei ole järgmise päeva tööde nimekirjast õhtuks midagi ka maha tõmmata, aga päev on läinud.“


Sellises olukorras kipub tööde nimekiri pikenema. Me küll pingutame, aga efektiivsus langeb. „Tühjalt rapsimist oli väga palju,“ tunnistab Asperk ja mainib, et sellises olukorras on inimene närviline, ta poriseb ja nähvab ning kokkuvõttes on väga kerge ka kolleegidega tülli pöörata.


Suhtlemine kannatas


Mullu sügisel märkas Asperk, et omavaheline suhtlemine on ettevõttes saanud suisa tagurpidi käigu.


Kui varem oli kombeks, et juhid kohtusid, arutasid ja leidsid lahenduse, siis nüüd oli suhtlemine kadunud ja kokkuleppele ei jõutud enam isegi lihtsates asjades. Sisuliselt tuli tehase juhil hakata sekkuma olukordades, mida tavaliselt lahendavad osakonnajuhid omavahel.


Sama trend hakkas arenema ka tootmises. „Tehases on meeskond jagatud kaheks: tootmine ja arendus – seal ei olnud omavahelist suhtlemist. Sa lihtsalt näed, et meeskondade vahel läheb järjest pingelisemaks,“ kirjeldab Asperk aastatagust olukorda.

Üks ohtlik märk oli ka aina kogunevad ületunnid, mida mõnel juhil oli 40 ja mõnel suisa 60. Kui need tööpäevade peale ära jagada, kestis juhtide tööpäev tavapärasest kaks-kolm tundi kauem. On ju teada, et eestlased on pigem tagasihoidlikud ja ei julge sellises olukorras tunnistada, et tegelikult on raske ja midagi tuleks ette võtta. „Inimene lihtsalt tõmbub endasse ja suhtlus jääb raporteerimistasemele – küsid ja saad lühikese vastuse,“ teab Asperk, mis on niisuguse olukorra tagajärg.


Veel tunnistab Asperk, et märkas juhtides ka teatavat äravajumist. Näiteks tootmisjuht Tanel on tema sõnul muidu sõbralik ja lõbus meeskonnaliige, kuid nüüd paistis selgelt silma, et samm oli teistsugune ja tuju ei olnud enam päris see, millega kolleegid harjunud olid.

Ohtlik signaal suhtlemise taandarengust oli seegi, et töötajad ei rääkinud enam sellistest pehmetest asjadest nagu sport või vaba aega ehk töö kasuks loobuti oma meelistegevustest. Tihti oli kuulda, et keegi ei jõudnud oma rattasõidule ja kellelgi jäi ära jalutuskäik, ütleb Asperk.


Tema sõnul sai probleemiks ka toitumine, sest lõpuks ei jõudnud ta enam lõunat süüa. „Sügisel nägin, et mul jäi lõuna kas üldse ära või tegin väga kiire ampsu. Või palusin töökaaslasel, et ma ei jõua lõunale, too mulle midagi kaasa. Arvuti taga viie minutiga millegi sisse kühveldamine ei ole ju päris õige,“ teab ta. See oli selge märk ülepingest.


Probleeme ignoreeritakse


Vaimse tervise teemad saavad Eestis jätkuvalt teenimatult vähe tähelepanu ja nendega käivad lisaks kaasas ka teatud stigmad. Paljudes ettevõtetes ei taheta nendest teemadest siiani rääkida, kuid see olukord on muutumas.


Üks näide ongi Stoneridge Electronics, kus on otsustatud, et ka nendest teemadest räägitakse. Kui tehase juht Ardo Asperk tundis, et tekkinud olukord võib vajada lisatähelepanu, hakkas ta vaimse tervise teemade vastu rohkem huvi tundma.


Näiteks luges ta paari endise tehase juhi ja praeguse koolitaja Kristjan Rotenbergi artiklit. Samuti märkas Asperk sotsiaalmeedias üritust nimega „Terasmeeste klubi“, mida Rotenberg mullu sügisel koos Eesti Masinatööstuse Liiduga korraldas. Üritus keskendus tööstusjuhtide suurele vastutusele ja tööpingele ning vaimse tervise toetamise oskustele.


Asperk tunnistab, et temagi kuulus varem nende hulka, kes vaimse tervise probleemidega seost ei näinud. 2019. aasta septembris kutsus Rotenberg Asperki esimest korda üritust kuulama, kuid viimane ignoreeris. „Mõtlesin, et täiesti võõras valdkond ja mis mul sellega pistmist,“ põhjendab ta toonast otsust. Sarnane olukord oli siis, kui loo alguses mainitud uus töökeskkonnaspetsialist vaimse tervise riskide kaardistamisest rääkis. Siis tundis Asperk, et Stoneridge´il niisuguseid riske ei ole.


Eelpool kirjeldatud sümptomid tõestavad, et vaimse tervise riskid olid siiski olemas.

„Lõpuks hakkasin sulama ja vaatasin, et Triin [Ploompuu, masinaliidu juht – toim] jagab „Terasmeeste klubi“ ka Facebooki „Tööstusakadeemia“ grupis ja et ju on asjal mingi iva ikka sees. Siis vaikselt mõtlesin nendele teemadele ja tegelikult hakkasin ära tundma märke, et kehakaal kõigub ja meeskonnas käib viljatu sagimine – sümptom-sümptomi haaval järjest lisandus,“ meenutab Asperk seda, kuidas tema suhtumine vaimse tervise teemasse muutuma hakkas.


Lõplik „murdumine“ toimus 2019 novembris, mil Asperk ei suutnud ka ise enam korralikult magada. „Aasta tulemused, kokkuvõtted, eesmärgid olid vaja täita. Rida-realt vaatasin üle kulusid ja vahepeal magasin öösel kaks-kolm tundi, mis ei ole okei. Ühel hetkel tekkis arusaam, et nii ei saa edasi minna ja ma ei vea enam jõuludeni välja,“ sõnab tehase juht.

See oli viimane tõuge, mis sundis lahendusi otsima.


Tutvu vastupidavust ja töövõimet tõstvate koolitustega !


Tuttav muster


Asperk võttis ühendust Rotenbergiga ja selgitas olukorda, et kokku panna koolitus, mis aitaks pinged maha võtta ja tööelu taas õigele rajale juhtida.


„Need märgid, mida Ardo kirjeldas, hakkasid minu jaoks rääkima nende juhtide enese ja meeskonna stressijuhtimise oskustest. Ja sellest, mida sedasorti sümptomid meeskonna igapäevatöös ja tööelu kvaliteedis tähendada võivad,“ võtab koolitaja Kristjan Rotenberg olukorra kirjelduse kokku.


Rotenbergi sõnul ei julge paljud inimesed ja sagedamini isegi juhid selliseid probleeme tunnistada ega välja öelda. „Lisaks tulemusjuhtimisele on tarvis vaadata ka oma meeskonna dünaamikat – mis seal toimub, kas tulemused tulevad mõistlike pingutustega ja suhetega või on kuskil midagi „logisema“ hakanud. Kui õigel ajal pingeid pidama ei saa, järgnevad lahkumised, läbipõlemised või intriigid, mis ei ole kuidagi seotud inimeste nõrkuste, kehva iseloomu ega suhtlemisoskustega. See on lihtsalt see, kuhu oskamatus oma stressiga toime tulla lõpuks välja viib,“ hoiatab koolitaja, kuid lisab seejuures, et seda kõike on võimalik ennetada.


Rotenberg ja Asperk pidasid nõu, kuidas koolitus võimalikult praktiline oleks ja milliseid teemasid peaks puudutama. Ühtlasi oli Rotenbergile kohe selge, et inimestele teadmiste juurdeandmine seda olukorda ei lahenda ja pigem oli vaja mõelda, kuidas anda lisaks teadmistele ka praktilisi oskusi ja tekitada uusi harjumusi.


2019 novembris löödi käed ja otsustati koolitus nelja kuu peale ära jagada, et juhid saaksid pikema aja jooksul harjutada uute enese- ja meeskonnajuhtimise tehnikate kasutamist. Fookusteemadeks valiti enese stressijuhtimine ning meeskonna- ja koostöö juhtimine. Samamoodi oli eesmärk juhid ühe murega laua taha saada, et tekitada vabam õhkkond ja muuta juhtide tasandil läbikäimist tihedamaks. Kohtumine koolitajaga toimus iga kahe nädala tagant.


Tootmisjuhi Tanel Taela sõnul tuli otsus korraldada sellise ülesehitusega vaimse tervise koolitus algul mõnevõrra ootamatult, kuid samas ei suhtunud ta sellesse ka kuidagi negatiivselt. „Olen varem ka stressikoolitustel osalenud, kuid sealt ei saanud niipalju tööriistu ja praktilisi näpunäiteid,“ põhjendab ta oma skeptilisust, aga samas möönab, et tundis, et ilmselt oleks sarnast koolitust ikkagi vaja.


Abi on väga lihtsatest asjadest


Ardo Asperk ütleb, et ehkki tal oleks olnud koolitusele saata palju rohkem inimesi, pääses esimesse gruppi siiski 12 juhti. Tema jaoks oli oluline, et esindatud oleks läbilõige tervest organisatsioonist ja seetõttu kaasati nii tootmine, arendusmeeskond kui ka kontor.

Koolitusgrupis oli ka neid, kes vaatasid seda kui üht järjekordset lisaülesannet teiste tööasjade kõrval. Tael ütleb, et temal siiski ei tekkinud selliseid mõtteid, nagu oleks koolitus järjekordne kohustus, millega tegeleda. "Kui tervis veab alt, ei saa ma ka oma tööd teha," sai ta kohe aru.


Koolitus algas käesoleva aasta veebruari ja lõppes mais. Rotenberg kohtus grupiga iga kahe nädala tagant, kohtumine kestis kaks tundi. Tõsi, koroonapiirangute ajal toimusid kohtumised virtuaalselt. Õppeperiood koosnes erinevatest harjutustest ja tehnikatest. "Harjutamine ja praktiseerimine käis kogu selle nelja kuu jooksul nii töösituatsioonides kui ka kodus. Iga kahe nädala tagant vaatasime üle kodutööd, uued kogemused ja küsimused. Andsin iga kord uue jupi teooriat ja portsu harjutusi," kirjeldab ta koolituse metoodikat.


"Ärikeskkonda ja -koolitusi iseloomustab kiire tempo. Mina tõmban koolitusel demonstratiivselt hoo maha ja räägin rahulikult ning näitan oma olemusega eeskuju, kuidas on võimalik rahulikult tehes rohkem saavutada," kirjeldab Rotenberg oma lähenemist. Samamoodi töötas ta ka Stoneridge`i juhtidega.


Enesejuhtimise tehnikad on tema sõnul tegelikult nii lihtsad, et inimesed ei taha neid seetõttu uskuda ja kaasa teha. "Konks on selles, et geniaalselt lihtsad tehnikad on ka geniaalselt efektiivsed. Neid tuleb lihtsalt teha," rõhutab ta ja lisab, et näiteks Stoneridge´is oligi tema jaoks väljakutse saada 12 juhti katsetama ja harjutama, mitte lihtsalt vihikusse kirja panema või slaide vaatama.


"Meeskond oli kirju ja vajadused erinevad. Sageli joonistus välja see, et kes otsustas harjutusi teha, sai kiiresti ka edukogemuse. Samas need, kelle enesejuhtimise oskused olid paremad, olid head kogemuste jagajad ja toeks ka teistele," meenutab ta kevadist koolitusgruppi .


Teadlik hingamine aitab päriselt


Kuidas harjutamine siis ikkagi käis ja milliseid ülesandeid juhid said?


Näiteks osade koduste harjutuste tegemiseks jagati grupp paaridesse ja iga paarilise ülesanne oli kaaslasele ülesande täitmist meelde tuletad.


"Stressijuhtimise koolitused on tavaliselt sellised, kus ühe päeva jooksul tehakse palju asju läbi ja infot on meeletult palju, kuid harjumust ei teki. Kristjani koolitusel harjutatakse ülesanne läbi rohkem kui ühe korra. Kui rohkem korrata, siis ühel hetkel tunnedki, et need toimivad," sõnab tootmisjuht Tanel Tael.


Üks meeldejäävamaid oli Taela sõnul harjutus, kus tuli kuni järgmise kohtumiseni empaatiavõimet arendada. Eesmärk oli lugeda meeskonnakaaslase emotsioone, kuid vältida tuli kohest reageerimist. "Varem oli lihtsalt nii, et räägid kolleegiga probleemist ja samal ajal ei mõtle, mida tema tunda võib, aga nüüd oli eesmärk läheneda töötajale tema silmade läbi ja mõelda, millist reageeringut tema minult ootab. Ehk sa ei reageeri olukorrale kohe, vaid rahuned maha ja mõtled, enne kui hakkad inimesega rääkima," võrdleb Tael endist ja praegust lähenemist.


Tehase juht Ardo Asperk toob siinkohal näitena teadliku hingamise harjutuse, mis oli ka üks esimestest. Selleks jagati juhid paaridesse ja iga paarilise ülesanne oli kaaslasele hingamist meelde tuletad. "Oli üks laupäev, kui personalijuht saatis õhtul sõnumi, et "hinga nüüd!". Mõtlesin, et istun diivanile ja võtan selle minuti. See ongi see mängulisus asja juures - piisab ühest sõnumist või kõnest, et tempo maha võtta ja rutiinist välja saada," kiidab Asperk ja lisab, et talle meeldisid väga ka näiteks meditatsiooniharjutused.


Millised olid mõjud?


Positiivseid muutuseid oli näha juba üsna pea pärast koolituse algust.


Asperk märgib, et juhtide paranenud koostööd oli märgata juba märtsis. "Lihtsam oli suhelda kellegagi, kellega sa võib-olla igapäevaselt palju koos ei toimeta," poetab ta.

Kevadel lisandus ka palju koostööprojekte ja juba mais oli näha, et varem tööd seganud väikesed ebakõlad hakkasid kaduma ning juhid hakkasid senisest palju kergemini kokkuleppele jõudma. "Aprillis oli paar korda, kus oli vaja minu otsustuskoosolekut, aga tegelikult me nende koosolekuteni ei jõudnudki, sest see mure lahendati omavahel enne ära," on Asperk rahul.


Suhted paranesid ka Tanel Taela juhitud tootmisüksuses. "Üksuse juhtide ja vahetusevanemate suhtlus on paranenud. Kui varem ei olnud tootmise ja inseneride vahel meeskonnatööd, siis märtsis ja aprillis hakkas see vaikselt tekkima. Meeskonda töötab nüüd meeskonnana," kiidab Asperk mõjusid tootmises.


Tael lisab, et ka tootmismeeskond tunnetab eri osakondade vahel varasemast paremat meeskonnavaimu. "Kui insenerid ja tootmine varem hästi ei suhelnud ning tekkisid konfliktid, siis praegu seda enam pole. Praegu on nii, et ühelt osapoolelt küsitakse, et ma tahan teha sellist asja ja kas saab? Ja kui ei saa, siis leitakse mingisugune kompromiss," võrdleb Tael endist ja praegust olukorda.


"Kui enne oli sellist rabedat õhkkonda, siis nüüd on see minu vaates kadunud," märgib Asperk ja lisab, et paranenud on ka meeskonna empaatiavõime ja üksteisega arvestatakse senisest rohkem. Eri meeskondades toimub ka varasemast rohkem vestlusi ja omavaheline tagasiside liigub sujuvamalt.


Lisaks stressivabamale meeskonnatööle on ka tööpäevad muutunud lühemaks ja paranenud on ka uni. Uneprobleemid hakkasid Asperki sõnul kaduma juba märtsis ehk vaid loetud nädalad pärast koolituse algust. "Praegu on ka nii, et kui on keerulisemaid momente, siis võtad hetkel, veedad see 10-20 minutit meeleharjutust tehes ja päev on jälle ilus. Enesega toimetulek on parem ja tegemata tööde nimekiri on ära kadunud. Asjad saavad lihtsalt tehtud ja ma ei kapseldu enam ka sellesse, et ma nüüd ise püüan kõik ära teha ja raban palju. Mul on meeskond, kes väga suures osas aitab," loetleb ta.


Tael toob siinkohal veel välja, et tehase juht ei ole enam nii pinges. "Eelmisel aastal koosolekute ajal paistis Ardo närviline, aga nüüd on nagu vana rahu ise. Olgu halb või hea uudis, kõik on sõbralik ja professionaalne," sõnab Tael ja lisab, et temalgi ei ole enam uneprobleeme ega hommikustele koosolekutele eelnenud stressi. "Tööülesandeid on lihtsam täita ja keskendumisvõime on kordades parem."


Tootmisjuht lisab, et ta võttis koolituselt kaasa ka enda jaoks väga hea tehnika. See on harjumus hommikul läbi mõelda, mis on päeva kõige tähtsam asi, mis tuleks kindlasti ära teha, sest muidu oleks õhtul enesetunne halb. Nüüd on selge, et see tehnika toimib ja õhtul läheb ta koju hea tujuga.


Mõju 300 inimesele


Asperk lisab veel, et tema jaoks oli suur väärtus ka kopeerimine. "Alateadlikult on nii, et kui mina olen rahulikum, on ka minu meeskond rahulikum. Tundub, et see on vaikselt edasi läinud ja tekkinud on ka järellainetus," vihjab ta, et koolituse läbinud juhid mõjutavad ka teisi töötajaid.


"Mina investeerisin 12 inimese koolitusse, aga 300 inimest on mõjutatud. Tundub, et ka teised on õnnelikumaks saanud," on Asperk rahul, kuid tuletab meelde, et eesmärgid ei ole kuskile kadunud ja eelarve on endiselt ees. "Töö sisus ei ole midagi muutunud, aga kõik saab lihtsalt normaalaja sees tehtud ja tulemused tulevad nüüd sujuvamalt!"


Heale kogemusele toetude alustas 2020. a. sügisel Stoneridge´is sama koolitusega juba ka uus grupp.



Kui Sul tekkis huvi sarnase koolituse vastu, siis vaata lisainfot SIIT.


Või võta koolitaj Kristjan Rotenbergiga otse ühendust ja jaga oma mõtteid ja soove - kontaktid leiad SIIT.