Kuidas peaks aga juht leidma aega oma sisemaailmale, kui juba välismaailmaga mõõtu võtmine käib üle jõu?
Kui sa saad aru, kui suur on su ärevuseaste, oskad sa end ka hetkeks ümber lülitada. Kui tunned, et mured ja pinged löövad pea kohal kokku, siis võta hetkeks aeg maha. Vaata aknast välja ja lase mõtetel settida, siis on ajul tunne, et ta saab valida, mida ta teeb ja kuidas reageerib. Kõige produktiivsem viis töötada on intervallidega. Tehke lühikesi ja intensiivseid töösutsakaid - 50 minutit tööd ja 10 minutit puhkust.
Kõige olulisem on leida aega enda asjade jaoks. Juhil peab olema kalendris planeeritud kohtumine iseendaga. Seda aega ei tohiks mitte mingil juhul teistega jagada. Igast kohumisest ja telefonikõnest tekib ports tegevusi, mis tuleb ära teha. Kui selleks ei võeta spetsiaalselt aega ja juhi kalender on täis ainult kohtumisi, tuleb teha ületunde. Ületunnid viivad aga väsimuseni, mis omakorda viib depressioonini.
Juhi üks suurimaid väljakutseid on tegelikult võime mõista iseennast - kui ma ennast väga hästi ei mõista ja juhtida ei oska, siis kui suure tõenäosusega oskan ma juhtida ja aidata teisi?
Hingamine kontrolli alla
Kasvades hakkame ennast väga tugevalt läbi füüsilise keha identifitseerima. Tegelikult oleme aga keegi meie füüsilise keha sees. Väljakutse on see mina üles leida, et mitte lihtsalt kulgeda automaatpiloodil. Me ainult arvame, et taksoroolis oleme me ise, tegelikult on need aga vaid meie sisseharjunud käitumismustrid. Tervelt 95% ajast laseme me neil ennast kanda. Suurim katsumus on mõista, millal tasub automaatpiloot välja lülitada, et valida teadlikult oma käitumine ja reaktsioonid.
Hingamine näitab meie ärevustaset. Hingamine on aga ka ainuke refleks, mille me saame üle võtta, et häkkida sisse oma automaatsesse närvisüsteemi. Parasümpaatiline närvisüsteem vastutab puhkamise, tervenemise ja seedimise eest. Hingamisega võime oma närvisüsteemi ümber lülitada, otsustades teadlikult seda, kas me oleme puhke- või võitlusfaasis. Kui me oleme võitlusfaasis, siis me mõtleme ilma kirjavahemärkideta. Kui me võtame kriisiolukorras teadlikult pause, et aeglustada oma hingamist, saame hakata mõtlema kirjavahemärkidega, tehes oma emotsioonide vahele pause ja valides teadlikult, kuidas käituda.
Võitlus füüsiliste stressinähtudega
Hingamisharjutused aitavad ka füüsiliselt paremat vormi saavutada. Öeldakse, et terves kehas, peitub terve vaim, aga ka vastupidi! Igaüks võiks ja peaks võtma oma päevas teadlikult aega hingamisharjutustele. Kasvõi ainult paar minutit päevas. Tehes uus harjumus enda jaoks võimalikult lihtsaks ja meeldivaks, pole selle juurutamine sugugi nii raske. Kui alustasin hingamisharjutustega, tegin neid vaid ühe minuti päevas. Tänaseks on see aeg oluliselt pikem ja hingamisharjutustest on saanud mu igapäevaelu osa. Lisaks stressile olen tänu hingamisharjutustele saanud lahti ka füüsilistest stressinähtudest nagu kõrge vererõhk, ülekaalulisus, kõrvetised, unetus ja juuste väljalangemine. Rohud on tagajärgede ravimine, harjutustega ravime põhjuseid.
Soovid nendel teemal pikemalt rääkida ja lahendusi leida?
Teen koostööd paljude juhtidega mentori rollis ja pakun koolitusi nii juhtele kui ka meeskondadele.
Võta ühendust ja koos leiame parimad lahendused.
Kristjan Rotenberg
+372 510 9411 kristjan.rotenberg@espira.ee